Öö sinus eneses

päev kaob veel varje väreleb
öö laob aos halle sädemeid
ma kaon kui haihtun õhku
päev kaob ja milleks üldse päev
öö jaod on avali mu käed
ma kaon ta külma uttu
ja ma ei tunne ära
ei ennast ega sind
sel ööl

päev kaob veel valge pimeneb
öö taob me hinge pidemed
veab vaod me maskidesse
ja ma ei tunne ära ei leia koduteed
ses öös mus eneses

on öö sinus eneses