Ärkan... ärkan... ärkan, aga ei tunne
Ärkan, aga ei tunne, täiesti muutumatu ma sulle
Ärkan... ärkan... ärkan, aga ei tunne
Ärkan, aga ei tunne ja see teine pool on nii hullem
Ärkan... ärkan... ärkan, aga ei tunne
Ärkan, aga ei tunne, täiesti muutumatu ma sulle
Ärkan... ärkan... ärkan, aga ei tunne
Ärkan, aga ei tunne ja see teine pool on nii hullem
Päevad, mis seni on möödunud
Ausõna nagu kaua võib
Sama lugu jano samad sõnad
Kaua ma seda siin laulda võin?
Mida sa päriselt lauda tõid?
Kaua ma üksinda rauda lõin?
Kumb kelle siin meist kahest
Selles lõpumängus ka hauda tõi?
Siin üksinda lamades tunne nii rumal
Seljas aint haavad, mis maalivad pilti
Samad seinad, sama lagi ja tuba
Alus on olemas, vaja vaid tinti
Õlad on tühjad, sest kõigil on suva
Kruvide loginast kõrvad on kikkis
Edasi kõnnin, kuid seljas on nuga
Edasi kõnnin ning üles siis ärkan
Ärkan... ärkan... ärkan, aga ei tunne
Ärkan, aga ei tunne, täiesti muutumatu ma sulle
Ärkan... ärkan... ärkan, aga ei tunne
Ärkan, aga ei tunne ja see teine pool on nii hullem
Ärkan... ärkan... ärkan, aga ei tunne
Ärkan, aga ei tunne, täiesti muutumatu ma sulle
Ärkan... ärkan... ärkan, aga ei tunne
Ärkan, aga ei tunne ja see teine pool on nii hullem
Shorty ma panen Balenci ja Prada
Poisid nüüd äratan üles, sest
Ma ei saa lasta neil shuteye
Mul tundeid on kuhjunud liialt
Nüüd võtan ma ühe ja reup
Kõik ootavad lendu
Mu lend on nii pikk olnud
Sest kasvatand endale tiivad
Teavad mu sulepeal raskust olnd
Kunagi ostan veel emale maja ma
Rahaga mis on mu taskust tulnd ja siis
Fashion week meil on paris
Oled siin aga sa pole siin
Annad märgid ja loodad et märkan
Kõnnin ma unes nii kuni taas ärkan
Ärkan... ärkan... ärkan, aga ei tunne
Ärkan, aga ei tunne, täiesti muutumatu ma sulle
Ärkan... ärkan... ärkan, aga ei tunne
Ärkan, aga ei tunne ja see teine pool on nii hullem
Ärkan... ärkan... ärkan, aga ei tunne
Ärkan, aga ei tunne, täiesti muutumatu ma sulle
Ärkan... ärkan... ärkan, aga ei tunne
Ärkan, aga ei tunne ja see teine pool on nii hullem